Elu mujal maailmas

Paspaley pärlifirma kasutab pärlite tootmiseks kahte erinevat meetodit: looduslikku ja kunstlikku.  Looduslike pärlite saamiseks töötavad 3-4 kuul aastast pärlisukeldujad. Nende ülesandeks on korjata merepõhjast, umbes 10-20 meetri sügavuselt, looduslikke noori pärlikarpe.  Need karbid transporditakse hiljem pärlifarmidesse ja kasvatatkse suureks. Looduslike pärlikarpide eelis on nende vastupidavus ja nendest tulevad ilusamad pärlid, mis on ka väärtuslikumad.   Pärlisukeldujad töötavad peamiselt 80 miili rannal, mis asub Lääne-Austraalias Broomei ning Port Hedlandi vahelisel alal. See töö on üpriski ohtlik ja peaaegu igal aastal satub mõni sukelduja hai rünnaku ohvriks. Teine meetod on kunstlik pärlikarpide paljundamine. Selleks on loodud spetsiaalne inkubaator ja seal paljundatakse pärlikarpe kunstlikult. Need pärlikarbid suudavad oma 10-12 aastase eluea jooksul toota 3-4 pärlit.  Karbil kulub ühe pärli valmimiseks 2-3 aastat. Noored karbid elavad spetsiaalsetes restides,

  Andres merekaru.   Eemal žilettidest ja tsivilisatsioonist.

Iga kord, kui ma hommikul Eesti meediaväljaannete portaalid lahti teen, lähen ma närvi. Muidu võiks öelda,et elan üsna stressi- ja pingevaba elu, kuid iga jumala kord, kui ma mõne päevalehe lahti teen ja ennast sealpool maakera toimuvaga kurssi viima hakkan, muutun ma närviliseks. Kui siitpoolt vaadata, siis keskmine eestlane ongi tuim, ükskõikne, tundetu kõige selle suhtes, mis mujal maailmas toimub, juhtub. Vähemalt selliseks on Eesti meedia teda treeninud. Kui uudises pole Eesti riigiga seotud inimest, pole see uudis eestlasele oluline. Iga maailmauudise peab ikka kuidagi ära lokaliseerima, välja uurima, kas sündmusel on kasvõi pool-või veerandeestlase käsi kuidagi mängus olnud. No, mis mõttes, kas peab koguaeg oma saba kergitama? Mõnikord on rõve lugeda seda, kuidas suure ja maailmale olulise sündmuse kajastuse rõhuasetus on pandud nii, et ei kirjutata/kajastada mingi konverentsi, kohtumise, sündmuse sisulist poolt, vaid muudkui vatratakse, kui oluline roll oli sellel pooleldi vä

Austraallased tarbivad palju alkoholi.  Eriti reedeti, laupäeviti ja pühapäeviti.  100 austraallast on võimelised õhtu jooksul nii palju õlut ja siidrit ära jooma, et 50liitrine prügikast on lõpuks ainult pudelikorke täis.  Kui nad purju joovad, paluvad nad mul minu emakeeles imelikke väljendeid õpetada (paljud minu töökoha külastajad arvavad, et Eestis räägitakse saksa keelt). Siis tuleb klubi juhataja ja ütleb purjusolevale kliendile uhkelt, et Eestis räägitakse täitsa oma keelt ja see ei ole saksa keel.  Väljendite õpetamise eest olen juba nii mõnedki dollarid jootraha teeninud. Üks Austraaliasse ümberasunud austerlane arvas, et hakkab iga ostetud joogiga mulle kaks dollarit jootraha jätma, et täita minu tulevaste reiside eelarve õnnemüntidega. Õnnemüntideks nimetas ta enda raha. Vaatame, kaua ta jaksab, 10 dollarit õnnemüntides on juba igatahes käes. Aga muidu veel purjus austraallastest: nad muutuvad väga emotsionaalseteks, lahketeks, tahavad kõiki kallistada ja suudelda, iga p

An Englishman wanted to become an Irishman, so he visited a doctor to find out how to go about this. "Well" said the doctor, "this is a very delicate operation and there is a lot that can go wrong. I will have to remove half your brain".  "That's OK" said the Englishman. "I've always wanted to be Irish and I'm prepared to take the risk".  The operation went ahead but the Englishman woke to find a look of horror on the face of the doctor. "I'm so terribly sorry!!" the doctor said. "Instead of removing half the brain, I've taken the whole brain out". The patient replied, "No worries, mate!!" - Do you follow any diet? - Yes, I follow a seafood diet.. I see food and eat it! - Jim, can you help me? - Sorry, I am rushing. - No, Jim. You are english! I am russian!

Sõprus on minu jaoks omapärane inimeseloomale iseloomulik vastastikuse sümbioosi vorm. Minu jaoks on sõprusel üks väga oluline ja esmatähtis kriteerium- vastastikkus. Sõprussuhe peab olema vastastikune, vastasel juhul see ei toimi. Hiljaaegu, kui juhtusin Google Talkis roheline olema, sattus minu käekäigu kohta küsimusi küsima üks minu vana tuttav, kes küsis, kuidas käsi käib ja kuidas suhtega rahul olen ja kas olen õnnelik ja kuna Eestisse tulen. Muuseas, väljendas minu tuttav läbi lillede pahameelt, et ma pole talle välismaalt kaarti saatnud, sõbrapäevaks ja sünnipäevaks sõnumeerinud ja üldse talle helistanud! Hmm, selline kriitikatulv tõmbas mind kohe tagasi ning otsustasin, et edaspidi ma selle inimesega pikemalt ei suhtle. Miks ta niimoodi hädaldab, et tal pole sõpru ja keegi talle ei helista? Kas ta on ise kunagi kellelegi helistanud? Olulistel hetkedel meeles pidanud? Sõprus pole ainult koos läbustamine-joomine, kord aastas kuskil järve ääres sünnipäevade tähistamine, stampsõ

Täna oli minu esimene juhendaja-mentorita töötamise päev. Pidin alustama kella 12-st, kuid juhataja kutsus mind välja kella kümnest, sest töökaaslased olid teiste asjadega hõivatud. Lõunaks olid mu kaks töökaaslast  oma töö ära teinud(kelle tänase päeva ülesandeks oli kahe rekkatäie alkoholi külmkambrisse paigutamine) ja koos juhatajaga ära läinud. Täna oli mu viies tööpäev Ski Clubis. Selle aja jooksul pole ma veel jõudnud teha ühtegi suurürituse broneeringut, membershipi avaldust jms. Olen selgeks saanud ostetumate alkoholiliikide hinnad, õppinud ära nende asukoha ning tegelenud muude administratiivsete küsimustega. Enne äraminekut arvas klubi juhataja, et tänane pärastlõuna tuleb rahulik ja tõenäoliselt ei pea ma ühtegi membershipi tegema ning ei pea broneeringute vormistamise pärast muretsema. Murphey seadused kehtivad! Sest kohe kui juhataja oli ära läinud ja need laused välja öelnud, tulid kolm klienti, kes soovisid klubiliikmeks hakata. Muidu eelmiste päevade jooksul ei tah

Hiljuti kirjutas Austraalia press, et Austraalia valitsus kavatseb esitada 2010.aasta teiseks pooleks seaduseelnõu, millega kohustatakse kohalikke internetiteenuse pakkujaid kasutama interneti sisufiltrit eesmärgiga piirata kasutajate ligipääsu sotsiaalselt ohtlike ressurssideni.  Selle seaduseelnõu eesmärgiks on kaista austraallasi selliste veebide eest, mis sisaldavad lastepornograafiat ja seksuaalset ning muud liiki vägivalda, samuti peaks see filter kaitsma austraallasi ebaseaduslike netiäride (ravimifirmad) eest. Igasugust liiki vägivaldsete materjalide avaldamine on küll Austraalia-siseselt keelatud, kuid austraallased on seni pääsenud veebideni, mis asuvad väljaspool Austraaliat. Austraalia kommunikatsiooniminister Stephen Conroy ütles ajakirjandusele, et selline sisufilter aitab kaitsta uut kasvavat põlvkonda.  Sisufiltri kriitikud on leidnud, et taolised meetmed võivad küll raskendada ligipääsu kahtlase sisuga ressurssideni, kuid filter ei lahenda probleemi olemust. Samu

- "Waiter!" - "Yes, sir." - "What's this?" - "It's bean soup, sir." - "No matter what it's been. What is it now?" - I want to buy some week-old chickens - No sir, you don`t want weak old chickens, you want strong young chickens! Two German spies (during World War II) recieved an intensive training in English so they could do their job in London without causing suspicion. To test their knowledge they enter a pub. Spies: "Two gins, please!" Bartender: "Dry?" Spies (confused) : "Nein, zwei! "

Ma pole kunagi nii palju šampusepudeleid avanud ning jääd ämbrisse kühveldanud, kui eilse nelja töötunni jooksul. Ma arvan, et šampusepudeleid oli umbes 40-50 tükki küll. Ja siis veel umbes 150 siidrit ja 300 õlut. Kõik need tuli avada ja kassast läbi lüüa ning spordiklubi liikmetele ulatada. Töötan alates neljapäevast Darwin Ski Clubis , mis pole sugugi mingi pubi või baar, kuigi minu tööülesanded on alkoholijookide müümine ja nende serveerimine.  Ohjaaah ja need spordihuvilised inimesed joovad päris palju. Ning kui nad on ennast vindiseks tõmmanud, tahavad nad kõik hirmsasti teada, kust kandist ma ikkagi pärit olen (klubiliikmeid on umbes 2500-3000 austraallast, kaastöötajad on kõik austraallased), kuna ma olen selles seltskonnas ainuke võõramaalane. Minu päritoluriigiks on pakutud Rootsit ja Taanit ja Venemaad. Kui Andres nädal aega Darwinis oli, ei kavatsenudki ma meie väärtuslikku koosolemise aega tööotsingute peale raisata. Mõtlesin, et alustan, siis kui ta on merele tagasi läi

            Eelmisel nädalal (3.veebruaril) toimus Darwini kesklinna Woolworthsi (seal, kus ka meie koguaeg oma toidu-ja joogivarusid täiendame) juures plahvatus, kus sai kannatada üheksateist inimest.  Neli kannatada saanud inimest olid raskes seisundis. Mees, kes plahvatuse korraldas on juba käes ja teda tuntakse siinkandis kui "Bird´i". Plahvatus toimus Territory Insurance Office´i juures, mis asub Woolworthsiga samas majas. Mees laadis poekärusse kütust täis olevad kanistrid ja süütas poekäru kütusekanistritega kindlustuse kontori juures. Politseinikud andsid kommentaari kohalikule meediale, et tegemist oli õnnetu kindlustusfirma kliendiga. Tema tuttavad ütlesid ajakirjandusele, et "Bird´i" turvamehe litsents tühistati kolm päeva enne plahvatust. Kindlustus oli keeldunud maksmast talle kompensatsiooni 2007.aastal Darwini pubis saadud vigastuse eest. Nii jäi mees ilma kindlustusmaksest kui ka litsentsist, mis võimaldaks tal elatisraha teenida.  Pildid N

Selle aasta 7.märtsil tähistavad austraallased sellist tähtpäeva nagu "Clean Up Australia Day" 20.aastapäeva. Austraallased on juba kakskümmend aastat järjest kampaania korras Austraaliat koristanud.  Ja teevad seda ka sellel aastal.  Inimestel, kellel pole 7.märtsiks plaane ja kes asuvad Austraalia mandril, on üle Austraalia asuvate koristustiimidega võimalik liituda sellel aadressil . Kahju, et Eestis pole koristuskampaania "Teeme ära" iga-aastaseks kujunenud, sest ühe korraga ei saanud Eesti ju puhtaks.  Eestit oleks vaja igal aastal koristada. 

Telstra. Telstra. Telstra. Paljud, kes Austraalias käinud ja reisinud, teavad mida see seitsmetäheline sõna tähendab. Ühelt poolt tähendab rahuldavat kvaliteeti ning leviala, teiselt poolt suuri rahalisi väljaminekuid. Mina õppisin täna Telstrat lähemalt tundma. Kunagi detsembris, kui Austraaliasse saabusime, otsustasime, et püsida lähedaste inimestega kontaktis, peaks muretsema mingisuguse netiühenduse. Uurides Dodo, Vodafone, Optuse levialasid tundus nende firmade netipulkade soetamine mõttetusena. Nad lihtsalt ei levi kuskil. Eriti väljaspool suuri linnasid. Käisime Telstras ja otsustasime selle kasuks. Pealegi lubas Telstra kampaania korras topeldada meie krediiti.  Ehk kui laed 100 dollarit saad 100 tasuta peale. Juba esimesel korral ei paistnud Telstra esinduse klienditeenindaja oma teadmistega silma. Ta lihtsalt ei teadnud, et Telstral on detsembris selline kampaania. Selle kampaania korras saime endale 12 GB andmemahtu. Sellest peaks ju kauaks pooleks aastaks piisama

Käisin täna kingapoes oma uue töö jaoks sobivaid jalanõusid ostmas. Varbad peavad olema kaetud ning kingad peavad olema mitte-sportlikud, samas mugavad, soliidse välimusega, musta värvi, mitte kontsa ja rihmadega. Lõpuks kui olin pea kõik poes olnud kingad ära proovinud (mis vastasid eespool loetletud kriteeriumitele), leidsin ühed sobivad. Hind oli võrreldes teiste kingadega veidi kallim. Otsustasin praktilisuse ja mugavuse kasuks ning läksin kassasse kauba eest tasuma.  Müüja teretas mind rõõmsameelselt ja küsis, kas mul on midagi selle vastu ja kas ma saan pahaseks, kui pean kingade hinnasildil oleva 69 dollari asemel hoopis 22 dollarit välja käima? Ma mõtlesin hetk, sest ta küsimus ajas mind veidi segadusse. Hetk hiljem vastasin, et ma ei ole üldse kurb ja pahane, kui ma pean nende kingade eest ainult 22 dollarit maksma.  Samas oleks ju saanud hinnasildil olevat hinda välja nõuda teenindaja käest.  Ma ei tea, kuidas mujal maailmas, aga minu elukogemus ütleb, et Eestis ei saa ü

Laupäeva hommikul käisime Andresega kunstimuuseumis ja nägime ära Austraalia kõigi aegade ühe kõige kuulsama krokodilli. Õigemini tema topise. Kohalikud kutsuvad seda legendaarset krokodilli Sweetheartiks. Sweethearti pikkuseks oli 5,1 m ja ta kaalus 780 kg. Suur ja agressiivne isane Sweetheart hakkas mingil ajal alumiiniumist paate ründama ning neid puruks hammustama.Tema rünnakute hiilgeaeg oli aastatel 1974-1979.  Paatide pooleks hammustamine ja seeläbi inimestes hirmu külvamine tekitas põhjaterritooriumlastes pahameelt Sweethearti vastu ning 19.juulil 1979.aastal püüti ta kinni- esialgu elusalt. Mõne aja pärast ta siiski suri.  Keegi ei tea, miks Sweetheart suri, aga arvatakse, et üheks põhjuseks võiks olla liiga suur tuimestusaine doos.  Kellele elusad "saltied" ei sümpatiseeri, võib 50.aastaseks elanud Sweethearti näha sellises kohas nagu " Museum & Art Gallery of the Northern Territory ".

Meie varasemates postitustes on juttu olnud minu uuest töökohast pärlilaeval ning see on palju küsimusi tekitanud, seega otsustasin mõne sõnaga sellest tööst lähemalt rääkida. Päris nii nagu Karl Madise "Pärlipüüdja" laulus mu töö muidugi välja ei näe. Õigemini pärlipüüdmisega ei ole see kuidagi seotud. Selles protsessis on küll võimalik osaleda, aga hooaeg on juulis ja augustis ning selle ajani ma siia vist tööle jääda ei plaani. Meie töökoht asub Põhja-Kimberleys, umbes 600 lennukilomeetrit Darwinist, täiesti asustamata maal. See maa kuulub aborigeenidele ja pärlifirma rendib nende käest maad, õigemini küll vett, merelahtesid ja rannikuala, kus pärlid kasvavad. Kuna vee temperatuur on wet seasoni ajal konstantselt 30-31 kraadi, võite isegi ette kujutada, milline soodne elukeskkond see kõikvõimalikele molluskitele, parasiitidele, bakteritele ja vetikatele on. Minu tööülesandeks praegusel hooajal on pärlikarpide puhastamine. Pärlikarbid kasvavad restides, mis ripuvad poilii

Erinevate asjaolude kokkulangemiste ja põhjuste pärast olen nüüdseks elanud mõned päevad hostelis, kus ma olen kohanud oma Austraalias olemise kõige tähelepanuväärsemaid persoone. Need persoonid pole tibide, machode prototüübid. Need persoonid võiksid olla vabalt kellegi raamatu peategelased. No näiteks? Esimeses toas oli minu toakaaslaseks 80aastane Barbara, kes rändas mööda Austraaliat nagu seda teevad tuhanded välismaa backpackerid. Teised hosteli elanikud kutsusid Barbarat hellitavalt "grandmotheriks".  Barbaraga oli juhtunud üks kahetsusväärne lugu, mis sundis teda mõneks ajaks hostelisse paikseks jääma. Ühel õhtul tuli ta ühelt pubirallilt tagasi, õlut tarbinuna, komistas ja kukkus endal parema käe katki. Nüüd ei saa Barbara ringi hääletada (uskumatu, et keegi 80aastane võiks Austraalias ringi hääletada), aga toas ta vaatamata katkisele käele ka ei suutnud püsida. Kui kõik magama läksid, sättis Barbara ennast oma reisikoti parimatesse riietesse ning läks linna pe