Ma pole kunagi nii palju šampusepudeleid avanud ning jääd ämbrisse kühveldanud, kui eilse nelja töötunni jooksul. Ma arvan, et šampusepudeleid oli umbes 40-50 tükki küll. Ja siis veel umbes 150 siidrit ja 300 õlut. Kõik need tuli avada ja kassast läbi lüüa ning spordiklubi liikmetele ulatada.
Töötan alates neljapäevast Darwin Ski Clubis, mis pole sugugi mingi pubi või baar, kuigi minu tööülesanded on alkoholijookide müümine ja nende serveerimine.
Ohjaaah ja need spordihuvilised inimesed joovad päris palju. Ning kui nad on ennast vindiseks tõmmanud, tahavad nad kõik hirmsasti teada, kust kandist ma ikkagi pärit olen (klubiliikmeid on umbes 2500-3000 austraallast, kaastöötajad on kõik austraallased), kuna ma olen selles seltskonnas ainuke võõramaalane. Minu päritoluriigiks on pakutud Rootsit ja Taanit ja Venemaad.
Kui Andres nädal aega Darwinis oli, ei kavatsenudki ma meie väärtuslikku koosolemise aega tööotsingute peale raisata. Mõtlesin, et alustan, siis kui ta on merele tagasi läinud. Reedel tekkis aga selline moment, kui ta oli mõned tunnid ära ja minul polnud enda aega millegi targaga sisustada. Vaatasin tööportaalides ringi ja märkisin, et kõige nõutum eriala on praegusel hooajal baarmenid, ettekandjad ja muu staff pubidesse jt meelelahutuskohtadesse.
RSA-ta alkotööle ei saa
Selleks, et Austraalias sellises kohas töötada on aga vaja veidike kogemust ja RSA (Responsible Service of Alcohol) sertifikaati. Kuna mul oli tol hetkel aega ja raha, otsustasin, et teen selle RSA ära (http://www.qhint.com/).
Kokku läks 3-4 tunnine online koolitus maksma 75 dollarit. Muidu kehtib see RSA praktiliselt kogu Austraalias (v.a. NSW), kuid Queenslandis kehtiva RSA saamiseks peab juurde maksma 10 dollarit. Seega 85 dollarit, mõned tunnid koolitusematerjalidega tutvumist, testide tegemist ning oledki RSA omanik.
Põhimõtteliselt on Austraalias nii, et teenindaja on vastutav selle eest, kui mõni klient ennast väga purju joob. Seda ülejoomise staadiumit peab ennetama ja teenindaja peab klientide seisundi üle valvet pidama. Kui väga purjus klient tuleb järgmise doosi järele, peab talle vett pakkuma ja mitte mingil juhul alkoholi juurde andma. Lisaks sellele sisaldas koolitus erinevate õigusaktide tundmaõppimist (osariigiti on erinevad) ja trahvidega tutvumist (alaealisele alkoholi müümise eest trahvid 10 000- 25 000 dollarit).
* Australian Capital Territory (ACT) - The Liquor Act 1975
* Northern Territory (NT) - The Liquor Act 1978
* New South Wales (NSW) - The Liquor Act 1982
* Queensland (Qld) - The Liquor Act 1992 and Liquor Regulations 2002
* South Australia (SA) - The Liquor Licensing Act 1985
* Tasmania (Tas) - The Liquor Licensing Act 1990
* Victoria (VIC) - The Liquor Control Reform Act 1998
* Western Australia (WA) - The Liquor Control Act 1988
Seaduse kohaselt on tegelikult nii, et töölevõetu peab RSA ära tegema kuu aja jooksul. Tööle kandideerimisel tal seda olema ei pea, aga tööandjad eelistavad neid, kellel on juba sertifikaat olemas.
Kolme- nelja tunniga sai RSA sertifikaat tehtud ja otsustasin, et proovin, kas näkkab ning saatsin mõnedesse kohtadesse meili oma CV ja verivärske RSA-ga. Umbes tunni aja pärast helistati mulle kahest kohast tagasi ning paluti laupäeval kell 10 Ski Clubisse tööintervjuule tulla ja pühapäeval Iiri pubisse proovipäevale.
Kolme- nelja tunniga sai RSA sertifikaat tehtud ja otsustasin, et proovin, kas näkkab ning saatsin mõnedesse kohtadesse meili oma CV ja verivärske RSA-ga. Umbes tunni aja pärast helistati mulle kahest kohast tagasi ning paluti laupäeval kell 10 Ski Clubisse tööintervjuule tulla ja pühapäeval Iiri pubisse proovipäevale.
Kõige tähtsam on jääda rahulikuks
Laupäevane vestlus läks hästi ja klubi juhataja peamine eesmärk oli kontrollida minu inglise keele oskust ning sellest arusaamist. Selle testi läbisin edukalt ning alates sellest kolmapäevast kuni aprilli keskpaigani võin ma juba Ski Clubi töögraafikus oma nime näha (tegelikult on Ski Club huvitatud minust juuli-augustini).
Iiri pubis läks mul proovipäeval kehvasti, sest mul polnud õigeid jalanõusid. Pärast hulga dokumentide täitmist ja hoonega tutvumist ütles juhataja, et ta ei saa lasta mul töötada lahtiste jalanõudega. Seega pühapäevase õhtu sain vabaks (Andres oli väga rõõmus :)).
Järgmistel päevadel helistati veel umbes neljast kohast ja paluti samuti vestlusele tulla, aga nüüdseks olen otsustanud, et mulle piisab Ski Clubi kolmest-neljast päevast nädalas, sest nad maksavad hästi. Ja pealegi oleks kahe töökoha graafikute klapitamisega raskusi. Ning muudeks lõbudeks peab ka aega jääma!
See koht, kus ma töötan..ma luban, et teen sellest reportaaži!
Õhkkond on pingevaba ja tšill, juhataja koguaeg tuletab mulle meelde, et kõige olulisem on mitte paanitseda ja oma närve raisata ja võtta asju vabalt. Kui mõnikord kellelegi mõned sendid joogist puudu jäävad, pole hullu!
Rahu, ainult rahu. See pole kasumit taga ajav organisatsioon, see on spordiliit.
Meeleolu tööpostilt vahendab:
Kommentaarid
Postita kommentaar