Elu mujal maailmas

Onu Ho linn  on kaootiline, aasiapäraselt räpane, väsitav, undav, sumisev, tudisev, röökiv, karjuv...väga elav. Nagu sellised suurlinnad ikka. Avastasime, et linna kõige populaarsemaks äriks on seifibisnes. Lihtsalt igal nurgal on seife müügiks. Igas suuruses, igasugusest materjalist, igasuguseks otstarbeks. Huvitav, kas eritellimusi ka tehakse? Näiteks automõõtmelisi seife? Kui kohalikud vaid oleksid mingeid muid keeli osanud, oleksime nendega pidanud pikki vestlusi. Aga inglise keelt rääkiv või lihtsalt inglise keele või muid rahvusvahelisi väljendeid mõistev vietnamlane on siin riigis tõeline rariteet. Suhtlemise ja reisimise hõlbustamiseks alustasime vietnami keele õppimisega, kuigi keel ei ole üldse lihtne. Oma olemuselt meenutab vietnami keel hiina keelt, meie õnneks kasutavad vietnamlased vähemalt ladinastatud tähestikku.                                                           Üks Ho Chi Minhi peatänavatest Esialgu plaanime selgeks saada sellised väljendid nagu "ära

Saabusime täna hommikul kell 10 kohaliku aja järgi Vietnami rahvarohkemasse linna Ho Chi Minh Citysse, vanemad inimesed teavad seda linna vist rohkem Saigoni nime all.  Eestiga on ajavahe 5 tundi (meil siinkandis saab päev viis tundi varem otsa, kui Eestis).  Väliste vaatluste põhjal tundub, et 1976.aastal tehtud nime muutusega pole paljud veel harjunud ning 8 miljoniga ülerahvastatud ülitiheda asustustihendusega linna kutsutakse harjumusest ikka veel Saigoniks.  Oo, Saigon. Ehk siis Ho Chi Minh, see on küll Vietnami suurim linn ja päris oluline keskus, kuid pole pealinn. Pealinn asub põhjas ja kannab nime Hanoi.  Kroonilistele meie pärast muretsejatele ja stressipallidele ütleks, et Vietnami sõda lõppes juba 1975.aastal ja siin on kõik rahulik. Eesti ja Vietnami vahel sõlmiti diplomaatilised suhted 20.veebruaril 1992.aastal.  Ei mingit sõjategevust. Lennukist nägime linna kohal stabiilset püsivat sudupilve- heitgaasidest ja kõikvõimalikust õhku paiskuvast reostusest küllastunud pi

Tere varahommikust, kallis Eestimaa! Juba eilsest saati on meid närinud ärev reisiärevus. Uni oli katkendlik ja äsja lõpetasime ärasaatmise hommikusöögi Eesti kartulisalati, õunakoogi, kohvi ja singivõipsidega, mõned skaipimised kaugemate lähedastega ning siis ongi minek. Esialgu marsruudil Riia-London-Malaisia-Vietnam.  Alustame uut reisihooaega ja lubame, et seiklusi jagub veel vähemalt aastaks. Uuel hooajal on kavas mõned uuendused ja uued kirjutajad, aga sellest kõigest lähemalt juba...kuu aja pärast, kui meiega liituvad seiklushimulised Kristina ja Lauri.  Suured ja kuumad tervitused lähevad aga paikseks jäänud rännumeestele: ettevõtlikele Jaanika ja Harryle, Kaarel Kontorirotile ja koolijütsidele Laglele ning Eikole.  Olete meile eeskujuks!