Otse põhisisu juurde

Postitused

Kuvatud on kuupäeva detsember, 2010 postitused

Great Ocean Road

Sel aastal otsustasime jõulud tavalisest erinevalt mööda saata ja reisisme Austraalia ühele tuntuimale teelõigule - Great Ocean Roadile. Arvasime, et pühade ajal on kindlasti kõikjal palju rahvast ja vaatamisväärsused ning telkimiskohad on ülerahvastatud, aga asi ei olnud sugugi nii hull. Austraallased veedavad harjumuspäraselt oma jõulud kodus pere keskel ning just 25.detsember on söömise, joomise ja kinkide jagamise päev. Ainukesed, keda teel olles ohtrasti märkasime olid India ja Lähis-Ida päritolu reisijad. Great Ocean Road asub Melbournei´st umbes saja kilomeetri kaugusel ja selle teelõigu pikkuseks on 243 kilomeetrit. Tee kulgeb enamuses vahetult ookeani kaldal ja selle liivakivist välja uuristatud ranniku võlu on kirjeldamatu. Suurt osa rannikust, mida tee läbib nimetatakse Shipwreck Coast ehk laevavrakkide rannikuks. Tormises ja ettearvamatus rannikuvees ja ka otse vastu kaljusid on aegade jooksul purunenud ja hukkunud sadu laevu, enamik muidugi ajast, kui tuul veel laevu eda

Kõik lapsed peaksid olema terved!

Uue aasta eel, kui kõik edastavad häid soove ja heidavad tagasivaatlikke pilke möödunud aastale on minu südamelähedaseks teemaks "tervis ja kas seda on mingi summa eest võimalik osta"? Kuue nädala jooksul, mil suvel Eestis viibisime olin kahel korral tõsiselt haige. Ühel korral põiepõletikus ja teisel korral kohe mõni nädal pärast põiepõletikust paranemist "tavalises sügiskliima tõves", mis laksas nii kõvasti, et küttis mu keha ligemale neljakümne kraadini ja tekitas liigestele enneolematult piinarikast väänavat valu. Pärast seda pole haige olnud. Ptüi,ptüi, ptüi.  Kui välja arvata kõiksugused argised vigastused, mida annab tegelikult hoolikuse-ettevaatlikusega vältida.     Väikese ja rumalana limpsisin jääpurikaid ja püherdasin lumes sooviga haigestuda ja mitte kooli minna- et saaks kodus multikaid vaadata ja vanemate käest parimat "teenindust" saada. Tihtipeale "soov haigestuda", lumes püherdumine ja külmetamine ei töötanud ja pidin kavalamai

24. detsember

Pärast nii intensiivseid tööpäevi on aju õhtuks surnud ja suudab hea juhul kalasupiretseptist aru saada. Aga midagi suurt ei tahtnudki öelda, vaid seda, et Savisaar võidab sellest skandaalist päris palju feimi oma valijaskonna seas. Esiteks on tema valijaskonnal äärmiselt katkendlik infosfäär, teiseks, kui nad lõpuks aru saavad, mis toimus, teevad koos häält ja ütlevad "batjuška" ning valivad teda, sest ta on õige mees ja õige mees peab Moskvaga sellist poliitikat ajama. Kolmandaks, see skandaal on päris hea sihtrühmapõhine valimiskampaania.  Pole veel Vene lehti monitoorinud, aga küll see sinnanigi jõuab, "õiges vormis ja fookuses".  Ja Savisaar on jälle tähelepanu keskpunktis.  Muideks, meil on 24.detsember tööpäev. Ametlikult küll vist lühendatud, aga ikkagi tööpäev. Austraalias pole veel 24.12 riigipüha. See-eest on ka 27.ja 28.detsember vabad, sest riigipüha sattus sellel korral nädalavahetuse peale.  Mul on neli vaba päeva. Suudan juba vabade päevade üle rõõ

Paljas jalgpallur varjutab Keskerakonna jamad

Ma ei saa aru, kuidas Austraalia praeguste päevade kuumim uudis saab olla "paljas jalgpallur", kui Eestis Keskerakonnaga selline möll toimub? Igatahes, ma arvan, et vähemalt pooled australlased või vähemalt pool Melbourne rahvastikust on näinud Australian Football League klubi St. Kilda mängijast alasti pilte. No, kõik jooksid Googlesse ja sisestasid otsingusse "nude AFL St Kilda" ja kuigi kõiksugused meediakanalid "kutsuvad korrale", et ära vaata pilte ja levita neid edasi, siis tegelikkuses toimivad sellised korralekutsuvad nõuanded vastupidiselt. Mõnedel lehekülgedel ikka veel näeb selle jalgpalluri intiimseid kehaosasid, ütlevad teadlikud kolleegid. Kutsutakse seda keissi "dickileaksiks". Ma ei saa aru ikkagi, miks nii suur poleemika selle kõige ümber. Et seks puhuks korraldati isegi spetsiaalne pressikonverents ja puha? Kõikidel meil on kompromiteerivaid fotojäädvustusi ja sitt on see, kui asi kuskilt lekib. Näiteks Facebooki.  Vaata oma s

Mees vs naine

Kui erinevad on meeste ja naiste maailmad, milles me iga päev askeldame? Selleks, et ma kaarti lugeda suudaksin ja aru saaksin, kus suunas minema peab, pean ennast ja kaarti kõiksugustes suundades keerama, et lõpuks ennast ära positsioneerida. Me vaidleme Andresega päris tihti kaardi teemadel. Lõpuks olen aru saanud, et pole eriti mõtet, sest tal tuleb see paremini välja ja tal on peaaegu alati õigus (välja arvatud juhtum, kui me Phnom Penhis välisministeeriumi otsisime). Ruumi tajumisega on ka naistel probleeme. Suure autoga sõites mulle tundub alati, et ma nihestan kõrvalsõitvad autod jms objektid ära. Parkimisest üldse ei räägi. No, see ei mahu ju sinna, on mu argument, kuid praktika on näidanud, et alati mahub. Jeerum, mis parkimisi ma olen Andrest tegemas näinud! Aga samas, naised saavad aru, et teine naine on rase peaaegu mõned päevad pärast munaraku viljastamist. Okei, mitte päris nii kohe, aga..märgatakse rohkem pisidetaile ja pannakse kõiksuguseid olekuid ja situatsioone tä

Jänese ja piletikontrolöri dialoog

 Dialoog Melbourne ühistranspordis. Pidajateks suurte kõrvadega jänes ja piletikontrolör. -Vabandust, Teie kaardi balanss on väga väga madal. -Vabandust, jah, ma tean, tahtsingi just raha peale laadida. -Teil on see väga madal, mitte öelda, et täiesti negatiivne ja selle sõidu eest ei saa Te kahjuks maksta. -Oih, mul oli nii palju toimetusi, et ma ei märganudki. Väga vabandan. -Kuidas me siis võiksime Teie probleemi ära lahendada? -Ma tõesti väga vabandan ja luban järgmises jaamas oma sõidukaardile raha peale laadida. -Tänan Teid vastutulemise eest. Teeme nii. Kena päeva jätku! -Kena päeva Teilegi. Aitäh.  Selliseid dialooge kuulen enda ümber iga päev.  Huvitav, kas kellelegi trahvi ka tehakse?

Austraalia kontoritöö: depressiivseid ei tohi vallandada ja intrigante tuleb trahvida

Austraalia kontoritööl on väga omapärased kiiksud.  Muidu pead esmaspäevast teisipäevani ametlikult riides käima, aga reedel võid kas või oma pidžaamas või jooksudressides tööle tulla. Paljud töökaaslased ohkavad neljapäeval kergendatult, et oh jess, homme saab teksad jalga tõmmata.   Oma töökohal pole ma seda täheldanud, et depressioonis inimesi kuidagi teistmoodi koheldaks (ma tegelikult pole üldse täheldanud, et keegi võiks depressioonis olla), aga Andres rääkis oma töökoha kohta, et tema osakonnas töötab üks diagnoositud depressiooniga isik, keda koheldakse eriliselt. Kui tööd ei viitsi teha, siis ei pea, kui ei meeldi mingeid rutiinseid ja ebameeldivaid tööülesandeid täita, siis saab need töökaaslastele edasi delegeerida. Ja sellise inimese vallandamine on igati seadusevastane ja karistatav.  Siis see türanni ära tundmise koolitus. Igal aastal on kohustuslik läbida türanni ehk riiukuke äratundmise koolitus ja sooritada lisandunud teadmiste põhjal test. Et kui sa terroriseerid tö

Oprah Melbournes

Kesklinnas kostus ühel päeval hullumeelset naiste kiljumist, rõõmuhõiskeid ja muid kõikvõimalikke eufoorilisi helisid. Kes muu ikka suudab selliseid emotsioone tekitada, kui OPRAAAAH. Mind isiklikult häirib igasugune maniakaalne fännamine ja seetõttu ma ilmselt reede õhtul ei läinudki naisjumalust isiklikult tervitama ja kummardama.  Aga tuhanded läksid. Kaasa arvatud Austraalia punapäine peaminister, kes on ilmselt Austraalia kõige suurem Oprah fänn.  Nüüd iga päev tuleb söögi alla ja söögi peale, mida Oprah Austraalias teeb ja kuhu liigub, kellega suhtleb, kuidas välja näeb ja kui meeletult palju raha Austraaliasse sisse toob. Aussid ei suuda sammu pidada ja ära kalkuleerida, mis kasu see visiit endaga kaasa toob. Eriti räägitakse muidugi numbritest, räägitakse miljonitest.. Jeerum.  Ja kuulujutud räägivad, et Oprahal on Austraalias maja. 

Minu töö leidmise lugu

Eilse reedeni mul ei olnudki ühtegi väga reaalset ja tõelevastavat resümeed. Mul oli üks elulookirjeldus selle kohta, kuidas ma olen pool oma teadlikust elust hotellis töötanud, üks selle  kohta, kuidas ma kõiksugustes alkoholi serveerivates kohtades olen töötanud ja kolmas oli midagi hooajatöö teemalist.  Olles kuulnud targemate ja kogenenud inimeste nõuandeid, arvasin oma resümeest täiesti välja kõrghariduse, mõningased erialased töökogemused jms.  Noh, et ülekvalifitseeritud ei paistaks. Ja et liiga kõrgelt ei lendaks. Ütleme nüüd tagantjärgi targutades, et Melbournes on elementaarsetele lihttöödele tunduvalt suurem konkurents, kui natukenegi mingisuguseid kogemusi ja teadmisi eeldavale tööle.  Oma esimese töö sain pärast mõnepäevalist Melbournes resideerumist, aga see ei rahuldanud mu hinge sugugi. Ebaregulaarne, vähe tunde ja kahtlane boss. Siis tuli tuttavatelt teisigi pakkumisi. Mõned olid absurdsed.Üks töö oli näiteks koduabilise töö, kord päevas üks tund ja selleks pid

Multikulti Melbourne moodi

Elame multikultuurses keskkonnas. Multikultuurselt. Sööma õhtuks aasiapäraseid riisinuudleid kookospiimakanasupi ja roheliste ubadega, ampsame kõrvale Lähis-Ida leiba, lürpame kõrvale Austraalia punast, vaatame SBS-st Ungari filmi, kuulame raadiost mandariinikeelseid uudiseid, pidutseme Iiri sõpradega Kreeka baaris, skaibime Euroopa riikidega (seda veel erinevates Euroopa keeltes ja erinevatel kellaaegadel), peseme juukseid Bulgaarias "villitud" šampoonidega, suhtleme Itaalia, Makedoonia, Serbia ja Saksamaa kolleegidega rahvustele iseäraste ja omapäraste aktsentidega( inglise keeles), loeme Eesti uudiseid.. Ühesõnaga. Tähendab kahega.  Elame Melbournes.  Elu keeb ja seda nimekirja võiks veel väga pikalt edasi kirjutada. Meil oli täna väga maitsev õhtusöök. Tahame, et teil oleks ka.  Kui hangest välja saate ja poeni jõuate, siis... soovitame osta poest kookospiima või kookospiimamassi. Kahele piisab 400 ml kookospiimast või -massist. 700 g kanafileed. Käputäis aedubasid. 200

U2 Melbournes

Tähistasime kahe aasta suhtestaaži täitumist musikaalse elamusega. Melbournes Etihadi staadionil esines U2, eelsoojenduseks räppis Jay-Z. Oot, mida sa rääägid? Ah? Ikka veel ei kuule hästi. Me oleme nüüd nagu vaegkuulmise käes kannatavad vanurid. Ise tahtsime nii lähedal olla. Pärast kontserdit, järgmisel varahommikul vares kraaksus akna taga. Oli see võib olla konkreetse varese viga või tulenes see minu kõrvakuulmisest, kuid pärast U2 kontserdit kõlas kraaksumine kuidagi vedelalt. Ei oska seletada, varesel oleks nagu suu vett täis olnud. Selle varese laul ei olnud hea. Jay-Z oli hea. U2 oli väga hea. See manipuleeritav ja väänatav inimmass muidugi oli ka tähelepanuväärne, keda kultuslaulja Bono suutis igasuguseid trikke tegema panna. Ja Austraalia publik on ka samuti tähelepanuväärne- lasevad naeratus näol endast mööda trügida, nügida, tõugata, õlut peale kallata ja null reaktsiooni. Ainult no worries . Ma hakkan vaikselt aru saama, miks nende keskmine eluiga on kõrgem..kui te