Elu mujal maailmas

Täna avalikustati meie osakonna interneti kasutamise raport. Ütleme nii, et kui kõikide töötajate peale ära jaotada, jagada üldsumma 20 päevaga, siis keskmiseks netis surfamise ajaks töötaja kohta kujuneb 18 minutit päevas, mis iseenesest pole teab, mis oluline osa tööpäevast. Et produktiivsus peaks ikkagi säilima?  Aga..kui kogu osakonna 39% surfamise ajast moodustab sotsiaalvõrgustikes passimine, mitte tööga seotud Google otsingute ja erialaste online teatmike kasutamine, siis on küll midagi paigast ära. Ma tunnistan ausalt, et olen töö juures Facebookis käinud umbes kolm-neli korda selle kuu aja jooksul.  Pärast Melbourne´i haiglas töötamist olen mina nende hulgas, kes arvavad, et sellised kohad nagu FB, blogid ja muud ajaveetmise kohad võiksid töö juures keelatud-blokeeritud olla. Kui sul pole töö juures midagi teha, siis järelikult pole sinu ametikohta vaja ja sa oled puhas raharaisk ettevõttele. Meil olid haiglas kõik sotsiaalvõrgustikud blokeeritud, ka igasugune streaming medi

Täna töö juures pidin eeskujuliku tööriistasid kasutada oskava primaadi kombel oma oskusi näitama, aga kuna ma olen oma loomult udune, uimane, praegu tõbine ja niigi maailma aeglasemast rahvusest, siis kõik nipid ja trikid jõuavad mulle mõningase viitega kohale.  Matemaatikatunnis oli näiteks alati nii. Istusid ja unistasid, suht lamba näoga vaatasid klassi eest taidlevat õpetajat. Ei tekitanud need numbrid minus mingeid seoseid ega emotsioone. Asjaosalised teavad, et mul olid keskkoolis hoopis teised- nö inimlikumad huvid. Kuna reaalkoolis oli matemaatikatundide kava tihe, siis võeti nädalaga mitu teemat läbi ja kohe tehti kontrolltöö õpitud osade peale. Tegid jälle kontrolltöö enamvähem kuidagi geniaalse pinginaabri matemaatikat täis pilkude ja žestide abil ära, kaks nädalat hiljem, kui kõik olid juba teiste asjade juures, olin ma 2 nädalat tagasi õpetatud teadmiste peale nõus klassis püsti hüppama ja "Eureka!" hõikama. Tagasi töö juurde. Mis ma avastasin? Üks elektrilep

Palju õnne, töörahvas, reede puhul!  Taustaks mängib best stripdance songs album ja hakkliha on kotlettide jaoks külmast välja võetud.  Teeme täna pannkooke ja tahaks oma aju täiesti välja lülitada. Olgem ausad, viimane aeg on see tegelikult sisse lülitada, pole terve nädal kasutanud ikkagi.  Teemad, millest tahaks ja peaks kirjutama muudkui kuhjuvad, sest töölisklassi elu on kuradima juurvilja elu: ärkad nagu zombi pool tundi enne äratust, sest põis ei suuda enam kuidagi kust sees hoida, hoiad jalgu koos, põrkad pimedas köögis kapiga kokku! Külmkapiga muidugi mõista. Hoiad kinni, et WC-ni välja veaks, lased oma kaks tilka potist alla, kobid voodisse tagasi ja vaatad nagu pensioniealine lakke.  Ants ka magab, üldse ei taha kell 5 hommikul rääkida millegi pärast? Nõuandeid, kuidas mees kell 5 hommikul rääkima panna?  Avad võimalustemaailma INTERNETI, aga seal ei midagi muud, kui sorteerimata ja tsenseerimata solki. Bljää. Kas siis ei ole nii, et sa oled see, mida sa laigid ? M