Elu mujal maailmas

Olles elanud maailma paremuselt 1. ja 8. linnas ( 2011. aasta The Economisti andmetel ) võib saadud kogemuste põhjal väikesi üldistusi teha: Melbourne'i ühistransport ja infrastruktuur on tunduvalt parem ja arenenum, kui Perthis. (Viimaste aegade uudised ütlevad, et Perthi infrastruktuuri pumbatakse lähiaastatel mitmeid miljoneid dollareid) Hoolimata sellest, et Perth on kolm korda väiksem kui Melbourne, on Perthis hullemad ummikud (liiklus on kehvemini reguleeritud). Melbourne'i elanikud-kodanikud-residendid on minu isikliku kogemuse kohaselt vabameelsemad ja avatumad (eelkõige mõtlen siin austraallasi ja pikaajalisi residente) ning ka sallivamad. Perth ja Melbourne on võrdväärsed multikultuursuse poolest (ei jõua ära lugeda, kui mitu erinevat maailma keelt ühe bussisõidu jooksul kuulda võid).  Melbourne'is on halvem kliima (tegelikult ei tea austraallased midagi halvast kliimast!!), samal ajal kui Perthis on peaaegu aasta läbi päikesepaisteline ja soe (rohkem vahe

 Keegi peab ikka koguaeg puldi juures olema, muidu tulevad "sõbrapildid" udused .  Maitsev kraam!  Siis veel, kui meil diivanit polnud. Ahh, lähme teeme ühe väikese 30 km pikkuse jalgrattasõidu! Andres pärast seda.

Seda aega peab ära kasutama, kui mees garaažis autol küünlaid vahetab ja söök tulel mõnusasti podiseb.  Vaata. Ma vahetasin töökohta. Liikusin firmasiseselt, teise osakonda, peakontorisse. Eelmisel nädalal juba. Stress ikkagi, eksole. Kedagi ei tunne, ei tea, kas teistele meeldid või kuidas teised sinu "kolimise" peale reageerivad. Mõned inimesed võivad ju ennast ohustatuna tunda ja minu suhtes tõrksaks jääda. Mis saaks olla veel masendavam, kui töökoht, kus sa oma töökaaslastega läbi ei saa või sa neile või nad sulle ei meeldi? Seal uues kohas on üks keskealine naine. Saksamaalane. Ta pidi mulle ühte programmi õpetama, mida ma teises kohas ei kasutanud. Istusin esimestel päevadel tema kõrval ja mul oli aega välja uurida: et ta on Austraalias juba 7 aastat elanud, et tal on kuldne sõrmus vasaku käe sõrmel. Et ta on pedantne ja talle ei meeldi hilinejad ning ta on... lesbi.  Alguses ma arvasin, et ma kuulsin valesti, kui ta rääkis oma partnerist, kui she´st. Siis kuulsin ko

Ahhhhh! Tüüpilise naisena stressasin ma täiega. Kaks või kolm rahutut uneööd, higistamist, paanitsemist, ülemõtlemist ja igaks juhuks teisi variante uurides, kaaludes, otsides.  Backup peab olema.  Eile, napilt enne temaga kohtumist, läksin kleidipoodi. Ma tegelikult teadsin, et ta istub minu kehal täiuslikult. Aga ikkagi, äkki kuskilt kitsas? Või lai? (Viimastel nädalatel pole jõudnud trenni teha).  Aga mis siis saab, kui mul lihtsalt sitt päev ja ma valan selle tema peal välja? Ta pole ju milleski süüdi, ainult minu jaoks loodud. Pulmakleidipoe teenindajad ei saa olla kuivikud- nad peavad suutma pakkuda hüsteerilistele veel vallalistele naistele psühholoogilist tuge. Mõnikord peavad nad olema füüsilised. Peavad kuulama, uurima, küsima, veenma ja lohutama, rahustama ja kallistama. Kindlasti peavad! Nii me siis pläkutasime selle armsa triibupluusilise teenindajaga. Poleks uskunud, et keegi täiesti võõras võib poole tunni jooksul nii lähedaseks saada.  Istusime ummikus, Andres kä

Kaks küsimust on vaevanud mu pead. Esiteks, miks on kohalikus alkopoes ainukeseks muuks saadaolevaks kaubaartikliks (lisaks erinevatele alkoholidele) värsked lilled? Ja teine küsimus on see, et miks need kuradi lapsed sünnivad siia ilma, et emade Facebookis olemist segada?  See alkopood asub sellise ristmiku peal, kus autojuhid päris kaua valgusfoori taga ootavad. Ja seal poe kõrval on suur silt, et meil on värsked lilled ka! Rongis jäi silma üks noor ema, kelle umbes 3-aastane laps karjus üle terve vaguni, jonnis ja üritas telefoniga hõivatud emale muul moel silma jääda. Ema võttis lapse mahlapudeli ja pritsis lapse täis, et ta vait jääks, mis muidugi mõista ei töötanud ja laps pistis veel kõvemini karjuma. Ema raputas käru ja tahtis selle ümber lükata, samal ajal teise käega aktiivselt telefonis trükkides. Ümbruskaudsed inimesed tahtsid juba sel ajal sekkuda ja õnneks sekkusid, kui ema lapsele vastu nägu litte hakkas andma.  Imelik kasvatusmetoodika. Aga sellega on nagu poliitilis

Edaspidi peab kirjutamiseks ja lugemiseks rohkem aega leidma, sest kahe keele aktiivse kasutamise koosmõjul on tekkimas omapärane eesti-inglise hübriidne monstrum.  Kurvaks teeb asjaolu, et eesti keeles kirjutades lauseehitus juba logiseb märgatavalt, sünonüümide jms sõnavara ühel keelel areneb väga jõudsalt, teisel taandareneb iga päevaga.  Eelmisel nädalal kolisin Forrestfieldist kesklinna kontorisse. Minu ülemuse meelest vajas mu aju suuremat väljakutset, kui Forrestfieldis asuv elektrimeetrite osakond mulle pakkuda suutis.  Pealegi on Lääne-Austraalia valitsus ajutiselt peatanud soodustuste pakkumisega taastuvenergia (eelkõige päikeseenergia) kasutajatele ja sellest tingituna on meetrite vahetamistega seotud tööd on nüüd peaaegu kokku kuivanud. Varem sai iga päikesepaneeli paigaldaja endale soodustariifid: energia, mida su päikesepaneelid tootsid ning mida sa ära tarbida ei jõudnud osteti elektrifirma poolt tagasi.  Riik toetas firmasid, kes neid soodustariife pakkusid. Selle sk

Käisime eile pärast tööd voodit ostmas. Kuna eile oli neljapäev, siis paljud poed on päris hilise õhtuni lahti (ainult neljapäeviti) ning otsustasime hilist lahtiolekut ära kasutada. Erinevaid voodipoode külastades ja teenindajatega suheldes ei jäänud eriti silma, et keegi neist oleks erakordselt ebaviisakas või tõrges olnud, nagu Austraalias ikka, siis uuritakse, kuidas päev läks ja missugust tüüpi voodit osta tahame, mis tüüpi meie seljad on jne. Lõpuks jõudsime viimasesse sellel tänaval asuvasse poodi, mille teenindaja oli heledasilmne keskealine naisterahvas. Kohe panime tähele, et tal polnud meie poodi sisenemisest ei sooja ega külma. Teret me temalt ei kuulnud.  Kui me lõpuks meile sobiva voodi välja valisime (valisime just selle poe, sest nad toimetavad nädalavahetusel ka kohale), tuli ta morni näoga ja küsis: "Noh, olete ära otsustanud?". Väga, väga imelik värk, mõtlesime. Kas tal on eriti sitt päev olnud või on tal just keegi surnud ning ta peab siin tööl passima. V

Honey Bunny : I love you, Pumpkin. Pumpkin : I love you, Honey Bunny. Pumpkin : All right, everybody be cool, this is a robbery! Honey Bunny : Any of you fucking pricks move, and I'll execute every motherfucking last one of ya!   (Pulp Fiction) Oleks eile blogisse kirjutanud, oleks ilge hala tulnud. Vennad pole ikka päevad, nagu öeldakse. Elame praegu rocki-lainel, eluperioodid võiks erinevatesse muusikastiilidesse liigitada.  Praegu on täiega ROCK!  Pole veel tunnid, päevad ja nädalad nii kiiresti läinud, kui praegu. Õudne hakkab- et elu libiseb käest. Andres on seljast haige (see on tõenäoliselt sellest, et vahepeal süüa tehes hüppan talle eest sülle ja siis hüppame koos niimoodi selga nõksutades, köögis), mina olen täielikult terve nagu selgus viimasel arstivisiidil.  Malaisia päritolu arst kuuldes, mis riigist ma tulen, küsis imestades, et miks neid eestlasi viimasel ajal nii palju vastuvõtul käib. Hea, et veel ei lisanud, kas teil on kodu maha põlenud, et te kõik sii