Elu mujal maailmas

Jumal tänatud, et mul nädala sees aega pole, et emotsionaalses seisundis, vihaleaetuna millestki kirjutada. Kes teab, võib-olla oleks juba ammu kodakondsus ära võetud.  Kui nüüd meenutada seda Eesti noorte inimeste töö leidmise-otsimise-saamise teemalist artiklisarja ja vastukirjutisi, siis ma tahaksin vaid öelda, et ma ei saa  aru, kuidas Eesti  teatud kontingent on nii empaatiavõimetu, tundetu, kalkuleeriv ja ennast täis? Mina, mina, mina. Kui millestki kirjutada saab, siis kirjutatakse enda "läbilöönud" persoonist: ma olin juba 5-aastasena suur intellektuaal, käisin erikoolis ja kõik õpetajad kiitsid mind lasteaiast peale, et küll sellest tegelasest saab üks edukas inimene. Sellised upsakad ja egoistlikud inimesed tekitavadki laiemas pildis enda ümber õhumullidega täidetud majanduse.  Ja kui keegi julgeb avalikult tunnistada, et on valesid valikuid teinud, omadega hädas äraelamisel ja räägib tervele Eestile, et tal on raske, siis see inimene osutub pasarahe osaliseks.

1/3  tass loputatud  Tšiili hanemaltsa seemneid (   kinoa, inglise keeles  quinoa )  2/3 klaasi vett 3/4  klaasi täisterajahu 1/2  klaasi mandlijahu 1/4  klaasi pruunsuhkrut 1 tl soodat Näputäis soola 1 tl jahvatatud muskaatpähkleid 1/8  tl jahvatatud kardemoni 300 g riivitud porgandeid 1/4  klaasi kõrvitsaseemneid 2 muna 200 g madala rasvasisaldusega kodujuustu 1/4  klaasi oliiviõli või muud taimeõli 75 g rosinaid (valikuline) Eelkuumuta ahi 185 ° peale. Pihusta leiva- või mõne muu küpsetusvormi peale õli, pane õlitatud vormile küpsetuspaber.  Pane kinoa potti, lisa vett, aja hanemaltsa seemned õrnalt podisema ja keda veel umbes 10 minutit või kuni peaaegu kogu vesi on kadunud. Võta pott tulelt , kata see kinni  ja lase 5 minutit seista. Suures kausis sega kokku jahu, mandlijahu, suhkur, sooda, sool, vürtsid ja keedetud kinoa. Sega kokku riivitud porgand ja ¼ tassi kõrvitsaseemneid. Seda köögiprotsessoris kokku munad

Ma ei mäleta, kas olen juba sellises stiilis lühiesseesid kirjutanud või on see minu esimene.  Tahaksin algust teha "Austraalia meeldivate asjadega/sündmuste/lahenduste/võimaluste" kirjeldamissarjaga, et ajapikku selgitada, miks see on üks parimaid ja elamisväärsemaid riike maailmas. Ja olla natuke opositsiooniks kõikidele nendele virisevatele immigrantidele, Eesti meedias avaldatavatele kibedatele ebaõnne tekstidele ja krooniliselt kõikjal ennast õnnetuna tundvatele inimestele, kes peavad asjaolude sunnil Austraalias elama. Omaette eesmärk oleks ka lisaks igapäevaste tegutsemiste, olukordade kirjeldamistele pakkuda midagi sügavamat. Toitvamat. Stiilis, näed, see... on väga hea! Ja see mulle meeldib. Issand, algus ja eesmärgid said nüüd küll grandioossed. Peaasi, et sisu välja veaks.  Esimene asi pole kahjuks kuidagi mõõdetav ega seda ei saa isegi purki panna, et teistega jagada. Igaühel on muidugi omad kogemused ja kindlasti on minu kirjeldusele vastandlikke näiteid, aga p

Ma võiksin juba sellise šabloonalguse kirjutada, millega saaks igat postitust alustada: kuidas mul pole blogi kirjutamiseks aega jagunud, aga kuidas ma vahepeal pean ikkagi oma kirjapinge kuskile välja elama. Raske on vahepealset mööda lennanud aega meenutada ning õigesse kastmesse panna. Kui ma võtaksin kokku esimese kuu aega Jack Russelli kutsika seltsis, siis julgelt võiks öelda, et see on omakorda jagunenud kaheks perioodiks: karmi kasvatuse ja leebe kasvatusmetoodika proovimiseks. Siiras ja aus olles, võib tunnistada ka seda, et väike elukas, kes alles kaks nädalat tagasi hakkas kaalu peale astudes kaalunumbrit näitama, hakkas vahepeal psühholoogiliselt ja füüsiliselt meiega manipuleerima ja üldiselt koerana perse minema. Ise olime muidugi süüdi. Minu meelest ongi kõikides loomade käitumishäiretes omanikud süüdi. Stiilis, paneme selle koera magama, sest ta haugub koguaeg või uuristab minu muru. Daa, ise oled tropp, et pole koeraga tegelenud ja teda kasvatanud! Nunnu ühekulm

Uue aasta vastuvõtmisest võiks küll pikemalt kirjutada, aga igaks juhuks ütlen ära, et käisime kostüümipeol, kus pidi ennast k tähega algava tegelasena riietama. Mina panin "kitty" maski ja Andres otsis küll pikalt Kmarti töötaja töövormi, kuid läks lõpuks kergemat vastupanuteed ning ostis lihtsalt mulle kaela- ja jalutusrihma, riietades ennast nende aksessuaaride abil " kitty's owneriks ".   Kell 23 läbi oli väljas +32 kraadi.  Vaatasime Andresega mingit sotsiaalreklaami klippi. Vene keeles, tehtud jõulupuude teemal. Kui mitmeid miljononeid kuuski jõulude puhul AINUÜKSI Venemaal maha võetakse ning otsustasime sel aastal (ja tõenäoliselt ka edaspidi) kunstpuudega toime tulla. Kui sisusse süveneda, siis see elusa puu maha raiumise traditsioon on küll üks ajuvaba traditsioon. Aga ajukatest ja imelikest kultuuridesse kinnistunud traditsioonidest valmib üks postitus sel aastal!  Kunstpuu kokkupanemine oli paras teadus: igale kõrgusastmele läksid teatud