Elu mujal maailmas

Sorteerisin dokumendiarhiivi: Andrese sebimisvõtted aastast 2008.   Success Hill, kus me kõrgematelt jõududelt edu ja saavutusi palumas käime.  Meie mullamutid teevad selliseid hunnikuid.  Heavily pregnant woman.  Yes-yes, perenaine, ma olen täielikult mängimisest sõltuvuses. Pliis-pliis.  Üks päev oli minu igapäevane tee (tööle) üle ujutatud. Oh, kuidas veelinnud sellest ajutisest ujutusest rõõmu tundsid!  Õnnelik põrsake.  Eesti investor Sveni ärikohtumine Austraalia vombatite esindajaga.  Kui koer minuga töö juurde kaasa tuli...tööd ei teinud üldse. Lilla puu, kus elavad kraaksuvad varesed.  Kõik teevad vigu. I am so sorry. Stiilinäide Austraalia tööalasest suhtlusest.  Austraalias täiskasvanute inimeste päkapikud toovad head veini. Kastide viisi.  Punktiseisust hoolimata on Vikur osav kuulitõukaja.  See ongi tõeline armastus!  Vanalinna McDonaldsi avalikus käimlas. Nagu kümneaastased. Just selles vanuses meist sõbrad saidki?

Ühel väga tormisel, tuulisel ja vihmasel õhtupoolikul pidime oma kolmevärvilise terjeriga kiirelt veterinaariabi otsima. Jälle! Andsin talle tema õhtusöögi - värskelt ja armastusega valmistatud suvikõrvitsa, kana ja riisipada ja seejärel otsustas neljajalgne, et tolle päeva desserdiks kõlbaks ka põrandal vedelenud prillide puhastamise mikrofiiber lapike, mille tahtsin just üles tõsta. Aga kahjuks jõudis koer lapikese enne kiirelt alla kugistada.  Viis minutit enne kuut helistasin oma veterinaarile (nad panevad kell kuus putka kinni) ja uurisin, kui hull see on, kui ta sellise lapikese nahka pistab. No, ikka üsna hull sellisele väikesele koerale. Helistasin töölt koju teel olnud Andresele, et selline lugu ja mees läks kohe paanikasse, tema kuulas ükskord raadiosaadet ja saates olnud loomaarst nõustas, et koerad võivad selliseid asju tarbides vabalt ära surra. Või hiljem võib ummistunud soolte operatsioon tuhandeid dollareid maksma minna.  Tahan - söön kisselli, tahan - kuulan

...oleksin laupäevase parlamendivalimiste tulemustega üsna rahule jäänud. Mitte sellepärast, et liberaalid esindaksid tugevalt minu poliitilisi vaateid, vaid sellepärast, et Austraalia vajab värsket verd, uusi mõtteid ja kavatsetud ideede radikaalsemat teostust. Tööpartei on liiga pikalt (6 aastat?) võimul olnud ja ma saan täiesti aru, miks laupäevasel otsuse langetamisel valis Austraalia enamus hoopis opositsiooni kasuks: aeg-ajalt tahad lihtsalt kodus suurpuhastust korraldada, oma mööbel ümber paigutada ja raha kulutamise/säästmise prioriteedid üle vaadata.  Mõned kuud tagasi liikles internetis mingi karikatuur, millel erinevad riigid olid kujutatud mehe suguelanditena. Jaapanit esindamas seesamunegi kimonos, Paapua omast oda läbi, Saksamaa õllekannuga mehe suguti. Austraalia kastikese kohal oli lihtsalt laupäeval peaministriks saanud Tony Abbotti pilt. Sõnumi sisu võib igaüks ise edasi tõlgendada.  Kui kõik ringlenud naljad välja jätta ja teema tõsisematest aspektidest r

Üks asi, mida ma vihkan isegi veel rohkem, kui massilist riiete triikimist, on iganädalane toidupoes käimine. Oleme siiani üritanud kord nädalas oma menüüd planeerida ja kõik vajalikud ostud ühekorraga teha. Siis sa oledki seal poes 1-2 tundi ja mõtled, mida võiks vaja minna ja mille järgi võib eesootaval nädalal isu tulla. Ja kui kassast läbi lähed, kulub jälle $220+ ja nädala keskpaigaks on piim otsas! Iga päev toidupoes käimine tundub ju üleüldse elu raiskamisena.  Ma arvan, et mõnedele inimestele võib see võõra, imeliku või laisa inimese lahendusena kõlada, aga kuna lähikuudel on elus suured muutused tulemas ja erilisi abijõude meil siin pole, otsustasime, et läheme online toidu ostlemisele üle. Ei taha oma elu selliste asjade peale raisata, hoiame aega ja raha kokku - kui näed, mis väärtuses asju virtuaalkorvi pannud oled, siis oled ehk veidi säästlikum?  Austraalias on kaks suurimat toidukaupade ketti Woolworths ja Coles, aga minu meelest pakuvad isegi mõned väiksema

Viiendal Cairnsis olemise hommikul julges Andres isegi korraks taaskord niisama olemise ja mitte kuskile minemise teemat tõstatada, aga kui meenutasin talle, kui palju maailmas on VEEL kohti vaadata ja kui lühike on inimelu, rõhudes sellele, et niipea me Cairnsi kanti nagunii uuesti ei satu, oli ta minuga samal meelel, et peaks kindlasti maksimaalselt ringi käima ja vedeleda saab kodudiivanilgi. Paak kütust, magu hommikusööki ja auto pudelivett täis alustasime oma väljasõiduga tunduvalt enne kella kaheksat hommikul. Haiged tüübid. Selle asemel, et üks päev korralikult sisse/välja magada.  Meie sellepäevane marsruut.  Cairnsi ümbrus on tõeliselt mitmekülge: on džunglit, ookeani, saari, mägiseid farmipiirkondi ja randu. Mõtlesime, et neljapäevane päev sobiks hästi mägede, rahvusparkide ja viljakate farmipiirkondade ülevaatamiseks. Lugesin eelnevalt kõiksuguseid reisijuhte ja panin meile selleks päevaks vaid paarisaja kilomeetri pikkuse ringsõidu paika. Võtame kergelt, mõtlesime