Elu mujal maailmas

Ma ei tea, kui kaua suudame neid kahte lahus hoida. Pinge kasvab iga päevaga: koer tahaks lapsega mängida, muudkui toob Danielile palli, et ta seda ometi talle viskaks. Laps aga ei huvitu ühestki mänguasjast ega millestki muust nii kirglikult, kui elusast must-valge-kirjust kikk-kõrvalisest koerast, kes on beebiga samas kaalukategoorias. Niimoodi nad ootavadki seda aega, kui saab teineteist taga ajama hakata: 

...maksa arve ära.  Mul on tegelikult natuke häbi sellest kirjutada, aga kuna asjad on juba nii kaugel, siis meil kahjuks tagasiteed enam pole. Mis siis ikka, ajame asjad lõpuni! Kui Andrese tööandja nomineeris meid Austraalia alaliseks elanikuks immigratsiooniametile oli nende firmast veel mitu inimest, kes sama soovisid. Otsustati, et kas aidatakse see staatus kõikidel saavutada või siis mitte kellelgi. Mingi hetk võeti otsus vastu, et jah, nomineerime kõik tahtjad, kes mingeid tingimusi täidavad (olnud kaks aastat 457-ga jne), aga inimesed peavad taotluse eest ise maksma. Olime rõõmsad, vahet pole, kui palju kulub, alalise elaniku omapäi nomineerava tööandjata ajada on keerulisem ja ajakulukam. Teadsin juba ammu, mis dokumente on meil selle jaoks vaja. See on lihtsalt imelihte - loed tunnikese immigratsiooniameti kodulehte ja sul on päris hea ülevaade, mida kellelt nõutakse.  Firma otsustas aga anda kõikide soovijate kontaktid immigratsiooniagendile, keda nad on varem asjaa

Oleme Andresega juba kaks reedet teinud erinevate riikide teemalised õhtud. Esimest korda valmistasime Argentiina toitu, jõime seal toodetud veini, printisime internetist välja 30-40 Argentiina teemalist mälumängu küsimust ning taustaks kuulasime sellele riigile omast muusikat. Tahtsime filmi vaadata, aga kell oli hiline ning otsustasime, et järgmisel korral, järgmise riigiga!  Kui laps läheb tavaliselt õhtul 8 paiku magama, siis nendel kahel reedesel õhtul on ta justkui tundnud, et me tahaks natuke omaette olla ja on 1,5 tundi oma rutiinsest uneajast üle läinud. Kui Argentiina toit oli põnev, kultuur mitmekesine ja väga eksootiline, siis järgmiseks riigiks loositud Tšaad selle täielik vastand. Alguses kõhklesime ja ei teadnud isegi, mis on Tšaadi pealinn. Sõbrad kuuldes meie Tšaadi teemalisest õhtust, küsisid, et oot, kas see pole mitte maailma kõige vaesem riik? Seal pole ju mitte midagi!  Tšaadi naised on pikad ja ilusad - nii kirjeldasid neid kunagi Euroopa kolonialistid.

Normaalne koer mängib nii: Meie koer mängib nii:

Esimest korda nelja Austraalias elatud aasta jooksul tunnen sellist suursugust kultuurišokki. Kultuurišokk on lühidalt öeldes füüsiline või emotsionaalne ebamugavus, mis on tingitud kultuurilistest erinevustest.  Teisipäeval kirjutasin oma kogemuse põhjal sellise loo: Minu sotsiaalne närv lõhkes täna miljoniks väikeseks tükiks! Tulin šopingukeskusest välja ja jalutasin vankris oleva Danieliga bussijaama poole. Bussijaamani oli umbes 150 m - läbi autoparklast kulgeva kõnnitee. Morley Galleria on isegi teisipäeva pärastlõunal väga rahvarohke ja inimesed siblisid edasi-tagasi. Umbes 50 meetrit edasi lebas keset kõnniteed, peaaegu autoteel üks inimkuju. Mõtlesin, et mul veel selle inimeseni mõned kümned meetrid minna, koht on rahvarohke ja küll keegi talle vahepeal abi pakub. AGA EI.  Inimesed kiirustasid maas lebavast inimesest mööda, mõned pöörasid isegi pilgu eemale või vahtisid tühjalt oma telefoniekraani. Mingi 4-5 inimest jalutasid temast täiesti ükskõikselt mööda. Jõudes se

Tänase emakeelepäeva puhul tegin Vikerraadio e-etteütluse. E-etteütlust saab praegugi siit järelkuulata ning enda eesti keele oskus proovile panna! Ütleme nii: võõrsõnade kirjutamisega raskusi pole, kuid raskusi valmistavad kirjavahemärgid ning kokku- ja lahkukirjutamine. Peaks selles vallas enda oskusi veidi virgutama/juurde õppima ja lihtsalt meenutama.  Minu kirjutatu: Tubli e-etteütluse tegijana tean niikuinii, et riodejaneirolased elavad jalgpalli maailma meistrivõistluste ootuses, samal ajal kui abituriendid mõtisklevad matemaatika eksamist . Mina, kel pole papiljotte ega moepäraseid Lääne-India krusse, tean, et keski mu efektselt kirjutatut ei projitseeri. Arhitektuuribürood, Aleksandri koogid ja potentsiaalsed Ameerika avastamised - kõik on mulle kui pagi - korraks nuusata. Parem panen ette 3D prillid , haaran furšettlaualt noriga sushi  ja konstanteerin toomashendrikilveslikult: elagu Eesti!  Korrektne: Tubli e-etteütluse tegijana tean niikuinii, et riodejaneirolase

Ma ei tea, kuidas teised uudisehuvilised, aga olen viimastel päevadel pingsalt jälginud MH370 otsingutega seotud arenguid. Mingeid isiksuseteste tehes on mul pidevalt tulemuseks saadud, et oleksin ülihea detektiiv ja uurija oma iseloomuomaduste poolest, aga kogu olemasolevat informatsiooni MH370 kadumise kohta kokku pannes ja analüüsides, pole mul isegi õhkõrnemat ettekujutust võimalikust kadumise põhjusest. Mismõttes lennuk niimoodi jäljetult kaob? Piraadid? Piloodi suitsiid? Tulnukad? Kaaperdamine? Hulluks läinud piloot? Ja tänapäevase tehnoloogia tingimustes ka, miks saavad reisijad tõesti lennates oma Facebooki staatust uuendada ja must kast põhineb ikka vanal heal ja ülilihtsal raadiolaine baasil? Kas seda sama infot, mida must kast endas sisaldab ei võiks kuidagi satelliitide abil otse edastada ja salvestada lennukompanii serverisse?  Me oleme Andresega suured lennuõnnetuste uurimuste huvilised. Ma tean, et see on natuke sadistlik-masohhistlik: lendame tihti ja palju, p

Reedel tegime ära meditsiinilise läbivaatuse, mida on vaja Austraalia alalise elaniku paberite ajamises. Minu, Andrese ja Danieli medical maksis kokku $929. See jagunes omakorda: Danieli läbivaatus medõe ja arsti poolt - $223 Andrese läbivaatus medõe ja arsti poolt, kopsuröntgen - $305 Andrese HIV-test - $48  Viktoria ülevaatus medõe ja arsti poolt, kopsuröntgen - $305 Viktoria HIV-test - $48 Medibanki teenuse kvaliteedil ei hakka pikemalt peatuma, ikkagi riiklik firma, mis sellest tahta. Juba eelmine kord, kui pidime nendega 457 viisa jaoks kopsuröntgenit tegema, siis oli neil aparaat katki ning käisime kolm korda kohal, keegi meid ei teavitanud ja meile ette ei helistanud, et ou tüübid täna ei saa pilti teha, sest masin on ikka veel katki. Võtsime aga töölt vabaks ja sõitsime kesklinna, kus selgus, et oh jah, masinat ei ole korda tehtud! Lugu kujunes juba täitsa koomiliseks ja tõstsime kisa, mille peale saadeti meid mingisse alternatiivsesse radioloogiakliinikusse, kus saim

Käisime eile Andrese ja Danieliga kesklinna lähedal Burswoodi pargis kuulamas kontserti "Music by Moonlight", kus  Western Australian Youth Orchestra mängis kuulsamaid palasid erinevatest maailma nurkadest. Orkestri esituses kõlasid sellised lood nagu "Hava Nagila", "New York, New York", "On the Beatiful Blue Danube", "Go West" ja nii edasi.  Seal oli imeline õhkkond: lebad tähistaeva ja poolkuu all oma rikkalikul piknikutekil, krõbistad küpsiseid ja jood mahla, vaatad Swani jõge, jaheda sügistuule eest kaitsmas kõige kallimate inimeste kaisutused ja kõige selle taustaks maailma parim muusika. Ausõna, ihukarvad ajasid end kõigest sellest püsti!  Daniel, olles peaaegu viiekuune, suutis terve kontserdi jooksul end ilusti ja vaikselt üleval pidada. Kordagi ei nutnud, jorisenud, jonninud ega lällanud. Kaks tundi! Täiega respekt väikemehele. Ta k uulas, vaatas ringi, istus minu süles. Veidi ehmus, kui inimesed iga pala järel plaksut

Ajame siin igasuguseid pabereid kokku ja sisuliselt on iga hetk midagi asjatada vaja. Registreerisime end PR tervisekontrollile ja kui see tehtud saab, siis kirjutan lähemalt, mida uuriti ja mida leiti, alalise elaniku jaoks peab ka inglise keele oskust tõestama ja IELTS keeletest on aprillis - pole veel väga valmistunud. Nagu ikka jäävad sellised asjad viimasele hetkele! Praegu naudime jätkuvalt kuumi õhutemperatuure, käime väljas alles siis, kui päike looja läheb ja tegeleme aktiivselt väikese inimese kasvatamisega. Just sellest viimasest, lapse kasvatamisest, tahaksingi siinkohal veidi muljeid vahendada.  Ma ei tea, kuidas teistel emadel või lapsevanematel, aga mina tunnen end kohutaval kombel süüdi, kui ma lapse ärkveloleku ajal temaga ei tegele, õigemini mitte ei tegele, vaid kui ma teen väikesi puhkepausi lapsega tegelemisest.  Mõnikord on hommikul nii, et tema on just ära söönud ja lähme kööki ning panen ta mängukaare alla. Ta vaatab seal neid mänguasju, mängib, näpib