Elu mujal maailmas

Ma ei saa inimestest aru. Võib-olla on tegemist väga halva naljaga? Kui see Jez otsustas veidike nalja visata ja oma päeva selle vaese looma arvelt erksamaks muuta, siis ütlen ausalt, et mulle taolised kirjutised, kuulutused ja väljaütlemised ei mõju. Või õigemini mõjuvad, aga hoopis teises suunas - negatiivses ja masendust tekitavas! Mis mõttes sa annad oma lemmiku, kes on 13-aastane ja sisuliselt koeraelu mõistes rauk, täiesti uude perekonda ja põhjuseks tood, et laps laseb koera pidevalt tuppa ja see muutub häirivaks? Kas inimesed on Halloweeni eel zombistunud ja ajud kellelegi laenuks andnud? Vahel ma vihkan inimloomi täie südamega!  Gumtree kuulutus:  Blue heeler cross border collie, Ned is a 13 year old female, one owner from new, hates the postie, digs a pretty good hole for an old hound! Only on offer as my daughter keeps letting her in the house and it is getting annoying. May also consider giving the kid away? As the dog is better behaved, 7 year old girl fu

Päeva jooksul keerleb minu peas tuhandeid erinevaid mõtteid, millele tahaks rohkem mõelda ja millest kirjutada ning juurde lugeda, õhtuks aga kui kõik protseduurid tehtud ning väike kratt läbi raskuste magama pandud, ei suuda miskit enamat töödelda ja vastu võtta, kui Delfi Naistekat...et jah. Siin sa oled, minu allukäigutrepi esimene aste! Vähemalt tean, kuidas suhet vürtsikana hoida ja õigeid sõpru valedest eristada. Mingitel sellistel teemadel seal ju ainult kirjutatakse? Nii ongi mõnes mõttes lihtsam elada - sukeldud oma kaltsu- ja asjadekesksesse maailma ning lülitad muust maailmast välja, hinge valutamata ja asjadele sügavamalt mõtlemata.  See pole eriline saladus, et alustasin 9. septembril õpingutega ehk siis pärast kahte aastat õpinguid, 240 tundi praktikat ja eksameid saan "Early Childhood Education and Care" diplomi. Väga paljusid inimesi on minu erialavalik hirmutanud ja imestanud, pannud esitama küsimusi, et kas oled kindel, et sellega hakkama saad ja ka

Aastase lapse puhul oleks vara üldistada, et mis keelt ta meil siis räägib, et pigem räägiksin sellest, mis keelest ta paremini aru saab ja mida tema suust välja tulevad väljendid, häälikute ühendid ja sõnad meenutavad. Kuskil kunagi ühes beebide teemalises dokumentaalfilmis öeldi, et igale maailma beebile on kaasa antud eriline anne. Ta on võimeline ükskõik, mis maailma keele selgeks saama:  Adults can only identify the 45 or so sounds that make up our mother tongue. Research shows that at six months babies can hear the difference between the 150 sounds that make up every language in the world. Babies are born prepared for any language, watching our mouths when learning new words. Ma olen alati seda meelt olnud, et lapsed on äärmiselt võimekad ning kui sa lapsevanemana nendesse vähegi panustada viitsid, tasub see vaev end kord ära! Mul oli alguses raske Danieliga vene keeles rääkida. Mitte sellepärast, et ma ei oleks osanud või tahtnud, ma mõtlesin oma argiasju eesti keeles ning

Danieli vahvad tädid tegid üliarmsa videotervituse Mõned nädalad enne sünnipäeva hakkasime koogi tegemist harjutama Siis kui laps päevauinakut tegi,  sain lauda lihvida ja värvida Sünnipäevanädal algas toreda ja armsa kingitusega Eestist Paljud ütlevad, et lapse esimene sünnipäev ja selle pidamine on tegelikkuses palju olulisem lapsevanematele kui lastele, seega pole mõtet ponide, lendvaipade, näomaalijate ja klounide peale aega ja raha kulutada. Järgisime seda nõuannet, sest no tõesti, paljud Danieli külalised on neljakäpukil ringi roomavad või äsja kõndima hakkanud tuterdised, kes üritavad kõike elu eest suhu pista ja ei hooli peenetest kostüümidest ning puhas olemisest. Me ei tellinud mingeid ponisid ja kloune (ei usu, et kunagi üldse tellime), lastele oli tehtud väike laud, mille peale nad kriidiga sodida said, neil oli oma lossitelk, kuhu tuule ja päikese eest varjuda sai, pallimeri milles supelda ja pappkastidest tehtud tunnel, m

Ma olen ärritumise ja iga-asja-vastu-protesti-east välja kasvanud, vähemalt enda meelest, suhtun päris sallivalt paljudesse ebanormaalsetesse nähtustesse, suhetesse ja inimestesse. Täiskasvanud inimesed teavad ise, kuidas elavad. Hingan sisse-välja ja jätan asjad välja ütlemata. Ma ei viitsi ebavajalike konfliktidega oma elu rikastada.  Aga... Mul on tunne, et pean rohkem lillede ja liblikatega tegelema, sest viimasel ajal olen mingil imelikul kombel ja põhjusel ümbritseva maailma suhtes päris ülekohtune ja kuri!? Igatahes, mul on üks tore Austraalia tuttav. Minust kaks aastat noorem tütarlaps, kellega ma ühes X riigifirmas koos töötasin. Meil on sisuliselt sama vanad lapsed, temal on koer, minul on koer. Ta on palju reisinud ja on toetav igasuguste heategevusürituste osas. Kuulsin, et tal olevat isegi Aafrikas täitsa oma sponsorlaps, kellele ta algselt kitseraha, hiljem riiete, toidu, pastakate ja pliiatsite vahendid kandis. Ta seisab julgelt kodutute inimeste, mahajäetud koerte

Andres kahtlustas, et mind on mingisugune mürgine putukas purenud. Mitte sellepärast, et oleksin marutaudiselt käitunud või end halvasti üleval pidanud, vaid sellepärast, et üks päev ilmus minu kaela tagumisele osale suur punane laik, mõned tunnid hiljem ei saanud kaela pöörata ega keerata, kaelavalu levis ümbruskaudsetesse lümfiühendustesse, päevale järgnenud ööl terve keha krambitas ja värises, samal ajal palavikku ei tulnudki. Mingi hetk hakkas silmadest midagi tulema, nii intensiivselt, et hommikul ei saanud silmi lahti - need olid kinni kleepunud. Et jah, ma tõesti ei tea, kas tegemist võis olla mõne ämbliku või putukaga! Või lihtsalt mingi väga halb infektsioon?  Me muidugi oleme eriti hoolsad ämblike kohapealt, teeme siin mürgitamisreide, sest laps on pidevalt õues ja ronib igal pool ringi, ei taha, et teda näiteks süütu olemisega redback  naksaks. Redback  raibe on nii levinud Austraalias, ja mürgita palju tahad, kui üleaedsed seda ei tee, ronivad nende ämblikud äsja vaban

Me vaatasime siin Eesti kooseluseaduse vastaste meeleavalduse pilte ja meediakajastust ning Andres läks kööki meile teed tegema, öeldes, et täitsa häbi on (nende pärast, kes igasugu lauslollustega avalikult vehivad)! Ma ise mõtlesin, et heakene küll, võib-olla tõesti üritad sa traditsioonilist peremudelit kaitsta, aga ma ei saa aru, miks õigustad end, et kaitsed demokraatiat? Minu nägemus on see, et demokraatlik ühiskond on pluralistik: lubatud on erinevad poliitilised ideoloogiad, rahvused ja nahavärvid, religioonid ja muud eelistused ning kedagi ei tohi diskrimineerida ning sekkuda nende ellu ei riigi ega teiste inimeste poolt.  Olen Tõnniga nõus, Eesti võiks olla esimene, kes tigetsemisest ja sallimatusest vabaneb.  Kui me sel suvel Eestis käisime, tuli ühel saunaõhtul teemaks "õõvastav homoteema ja nende õigused". Ma siiamaani loodan, et tol õhtul enamuse poolt välja öeldud avaldused ja ajuvabadused on kõigest farss, et mind ja minu geisõbralikku sõbrannat endas

Viimasel paaril aastal, kui on mingeid kokkutulekuid üritatud korraldada ja mõnel korral isegi korraldatud, olgu selleks suguvõsa, kooli või mõne muu asutuse kokkusaamine, on ALATI igas pundis paar või kolm või kümme inimest, kes asukoha pärast vingugaasi välja lasevad. Nagu tõesti, päriselt? Küll kellelgi on Tartusse kaugele sõita, küll Tallinn on kõle ja kole ja vastik või on nõme koht või korraldaja on jobu. Kui me 2011. aastal oma pulmad Filipiinidel korraldasime, siis sisuliselt mitte ükski kutsutu ei öelnud, et peast põrunud olete, miks nii kaugel teete...Tuli ligemale 40 inimest. Et jah, asi on rohkem suhtumises ja tahtmises üritusest osa võtta, kõik muud põhjused on haledad vabandused ja ettekäänded.  Me planeerisime selle suve Eesti külastust niimoodi, et näiteks mina klassikokkutulekust osa võtta saaksin. Olin üsna paindlik oma sobivate kuupäevade osas, sest no tõesti, iga 10 aasta tagant kokku saades võiks ju natuke pingutada, et "sobivat" aega leida, aga mõne