Otse põhisisu juurde

Postitused

Kuvatud on kuupäeva veebruar, 2015 postitused

Täiskasvanute ja laste mängud jahuga

Mulle hullult meeldib, ma jumaldan, armastan ja tihtipeale igatsen suure südamevaluga puhta kodu tunnet. Lõhna. Et iga asi on oma koha peal ja pinnad läigivad puhtusest. Viimasel ajal juhtub seda "puhtust" nii umbes iga kolme kuu tagant, kui kinnisvaraagentuur, mis meie maja haldab, oma rutiinset inspektsiooni läbi viib. Hetkel on igatahes suur pingelangus: neli kooliainet arvestatud, praktika sooritatud, kodu ja aed on korras. Ja homme saabub ema!  Mina muidugi oskan ja tahan endale igapäevaselt lisa koristamist tekitada. Nüüd mitmel päeval oleme Danieliga erinevaid kunstitehnikaid kasutades oma kunstisoont arendanud. Kuigi paljudele võib tunduda, et nii pisikesega (16-kuune) pole võimalik eriti midagi teha, siis tahan teistele lapsevanematele inspiratsiooniks mõningaid retsepte ja näiteid jagada. Meil on siin viimasel ajal päris palav olnud, väljas saab ainult veega seotud tegevusi teha ja meres ääres olla, seega olen pidanud väga leidlik olema, et me koduseinte vahel

Austraalia päev piltides

Minu jaoks on paadi ostmine ja selle omamine üheks väikeseks unistuseks olnud. Kuidas siin, Perthis, selleta üldse elada saab? Mida kõike saaks teha, kui paati omaks!? Paadi pealt kala püüda, mööda jõge kruiisida, vette hüpata, merelaineid võtta, ujuda, päevitada, vee peal lihagrillimise pidusid korraldada, sõpru väljasõitudele kutsuda, merematkasid teha...tegevustehulk tundus lõpmatuna.  Mõnda aega tagasi ostis Andrese hea sõber endale paadi ja tänu sellele nägime paadi omamise telgitagust: kaikoht, igasugused registreerimised, parandamised ja kus paat alles sööb kütust.  Näiteks ainuüksi $1000 kuus läheb Fremantle'i sadama kaikoha peale. Kulud on päris suured. Kas tõesti viitsiksid ja tahaksid ning suudaksid igal nädalavahetusel paaditama minna? Et asi end lõpuks ära tasuks. Kahe väljasõidu pärast aastas pole mõtet ju paati osta ja üleval pidada.  Hetkel tundub, et paati niipea meie elamisse ei tule. See-eest on äge, kui tutvusringkonnas on sõpru, kes on andunud paadisõi

Suve välitegevused ja muud pudi-padi

Veetsime tänase hommikupooliku perekeskselt Maylands'i Waterland'is , kus meie väike seen madalates basseinides, tehiskoskede all, mänguväljakutel ning muudel väikelastele mõeldud atraktsioonidel end totaalselt ära väsitas. Andres läks täna teist korda väljakutse peale tööle ja mina pean tegelikult järgmiseks nädalaks paar kodutööd ära tegema ja peaks sellega algust tegema. Aga end tundes-teades arvan, et asjad jäävad jälle paarile viimasele õhtule enne tähtaega. Siis on taas kael kange, keha kössis ja tuju nullis, sest mõne õhtuga peab 70 tunni töö ära tegema.  Mõned head uudised on veel. Me saame endale FIFO ( fly-in fly-out ) vanaema! Ta jõuab 19. veebruaril ja jääb kauemaks - esialgsete plaanide kohaselt pooleks aastaks. Ma juba hakkasin muretsema, et miks ema turistiviisat pole kätte saanud. Kirjutasime immigratsiooniametile igasugu selgitavaid kirju, et ausõna, ta ei ole illegaali staatusest Austraalias huvitatud. Palun-palun-palun andke viisa! Tegelikult tuli vä

Appi, kuidas ja kust need pildid mu telefoni said?

Väike Picasso treeningul Kui tundub, et kodus on kahtlaselt vähe koristamist, siis võib alati värvidega veidi mökerdada!  LILLA on täiega sinu värv! Andrese stiilis naljad: paneks mingi minu liibuva riidehilbu selga ja teeskleks, et ei saa aru, et miskit valesti oleks Normaalne vennike - ronib niimoodi oma palli järele (või hirmsate asjade eest peitu?) Näiteid ekstreemsest parentingust ehk kuidas lapse elu huvitavaks teha

Maailma halvim raamat

Ma olen tihtipeale ainult headest lugemiskogemustest rääkinud, aga peaksin ära mainima ka need trükised, mis trükimusta üldse ei vääri! Ühte loen näiteks praegu ja vannun endamisi, kui HALVA raamatuga on tegu. Siiani ei usu, et see on maailmas nii populaarne? Bestseller? Andresele kurdan ka, et kui ma selle paradiisi tõestuse teemalisi raamatuga ühele poole saan, siis ma olen kangelane! Ja olengi!  Raamatu pealkiri on "Proof of Heaven" ja sain selle ema elukaaslaselt, kes on teadlane ja ei huvitu taolistest teemadest. Talle kingiti antud raamat mingiks tähtpäevaks, ta korra lehitses seda "brošüüri" ning ütles, et ei ole lugemisest huvitatud. Raamatu autor on oma ala spetsialist - neurokirurg - kes väidab end algselt olevat (enne bakterioosest meningiiti) täieliku jumala eitajana, aga pärast seitsme päeva pikkuses koomas olemast leidis, et paradiis on ikkagi olemas ja tema on seal viibinud ning inglitelaadsete olenditega käest kinni üle vikerkaare jalutanud.