Elu mujal maailmas

Andres on pärast teist isa-poja kvaliteetpäeva siruli maas juba kell kaheksa õhtul. Sel ajal kui ma tööl olin,  käisid poisid SciTechis Toddlerfestil ja isa on vist sellest üritusest rohkem läbi kui poeg. Aga mõlemal oli uurimist: igasugu robotid, plataarium, kanad ja kuked (Danielil on suur linnuarmastus), helendavad ruumid ja palju muud poisilikku.  Tundub, et tavalised pikad ja ajuväsitavad tööpäevad pole kodus olemisega eriti võrreldavad. Koormused on erinevad - tööl väsib aju, kodus keha! Mu aju puhkab hetkel Tšaikovskit kuulates ja koolitöid vorpides. Aaajah, minu piinarikas kooli lõpusirge juba paistab...siis hakkab täiskohaga blogijaks, sest nii palju vaba aega tekib!?  Tööl on veel üheksa nädalat jäänud. Järgmistel nädalatel osalen päris huvitavatel erialastel üritustel, mille eest on firma päris hea kopika välja käinud. Kuna kolmapäeva õhtul avatakse meie uus loodus-ja keskkonnasõbralik mänguväljak, siis selleks puhuks on keskusesse Perthi auväärne meedia kohale kuts

Ma olen nii virtuaalselt, kui ka reaalselt pikalt kadunud olnud. Kõik on väga hästi, elame tervelt, võtame kaaluliselt juurde (õnneks on kaalul patareid tühjad ja detsembrikuuni ei plaani uusi osta) ja töö- ning kohustustevälisel ajal kokkame igasugu maitsvaid asju. Praegu on köögis näiteks valmimas Eesti klassika: ahjus küpseb rukkileib, aknalaual hapneb keefir ja linnumaksad ootavad, et neist saaks üks kord pasteet. Oh neid rasedaisusid!  Üldiselt võiks öelda, et oleme üsna õnnelik perekond -  vähemalt televisiooni hommikuprogrammis nähtud ja kuuldud kriteeriumite järgi! Õnnelik oled siis, kui hoidud terve elu ja ei tee tegemist politseinike, maksuametnike, advokaatide ning arstidega. Rasedusega seonduvalt olen pidanud nii mõnegi arstiga suhtlema, aga seegi on mööduv...Kuni detsembri alguseni?  Ma seekord otsustasin, et proovime ära Austraalia riikliku haiglasüsteemi. Säästame vahendeid ja saame neid erakindlustuse kuumakse tasumise asemel näiteks mõne eksootilise reisi eela