Elu mujal maailmas

Aju kiilus poole koolitöö pealt kinni ja ma tahan enda frustratsiooni kuskil välja elada.  Andres ei jõua enam ära kuulata, kui ebaloogilise ülesehitusega ja mahukas minu õppeprogramm on. Hetkel näen vaeva kooperatiivsete käitumismustrite väljatöötamise kallal ehk kuidas lapse käitumishäireid vaadelda, registreerida ja käitumise muutmise plaani koostada ja ellu viia.  Selle aine raames pean välja töötama käitumise muutmise plaani ja lastevanematega KAKS kohtumist korraldama, kus presenteerin nende lapse probleemset käitumist ja variante, kuidas seda parandada. Ma olen õnneks täiskohaga töötaja ja mind ei tunta selles asutuses vaid 2,5 tundi nädalas kätt prooviva praktikandina...aga kuigi ma olen selles autoriteetses positsioonis, kus lapsevanematega on tekkinud usalduslikud partnersuhted, siis kurjam... Ma närveerin, et pean kellegi lapse kohta mingeid põhjapanevaid järeldusi tegema ja hinnanguid andma. Ja seda veel teisele inimesele otse välja ütlema.  Mis mind selle aine

Prioriteetide küsimus: kas õppida, koristada, süüa teha, blogida või minna magama, sest Daniel on parasjagu lõunaund tegemas? Ma vihkan end südamepõhjani, kui umbes 10-15 minutit enne kui ta lõunaunest ärkab, tuleb minul räige uni peale. Samas vihkan ma end hullemini, kui ma tund või kaks päeval maha magan. Ärgates on alati selline tunne justkui peaks päeva algusest peale alustama: hammaste ja näo pesemine, tualetikülastus, hommikusöök... Käisin eelmisel nädalal ühel erialasel konverentsil ja kolmapäeva hilisõhtul oli meil konverentsi peaesinaja Carla Rinaldiga eraviisiline seminar, millest kõige enam jäi kõlama ja meelde, et lapsed on inimkonna helgemad ja paremad esindajad. Kui ma seda väljendit  oma pere konteksti panen, pean sellega sajaprotsendiliselt nõustuma! Meie väike sell on küll veidi tasakaalutu ja üliemotsionaalne, aga samas äärmiselt abivalmis, siiras ja heatahtlik. Mis täiskasvanu imeks tolmu kasutatud asjade poes müügis oleva tolmuimejaga? Või pakuks  pool oma küpsi

Midagi muud siia piltide juurde ei oska lisada, et kui ilmad hakkavad vaikselt ja tasapisi paremuse poole minema ja õhus on kevadet tunda. Kuna meie väikemehe lemmikväljendiks on hetkel " v park ", siis üritame igal võimalusel loodusesse minna ja seal viibida. Seal on ju tohutu kollektsioon avastamata ja kellegi poolt kasutamata mänguasju: käbid, kivid, roikad-toikad, kännud, kõrred, poriloigud, elusad teod ja ussikesed.